Oled Sa mõelnud, et peaks vähemalt ühe võõrkeele korralikult selgeks õppima?

Just nimelt korralikult. Just inglise keel on see, mille kohta arvatakse tänapäeval enesekindlalt, et ma ju oskan seda. Aga tegelikult? Oled Sa kontrollinud oma keeleoskust näiteks inglise-eesti eksitussõnastiku abil?

Keeleoskus võib nii mõnigi kord elus kasuks tulla rohkem, kui algselt mõelda või arvata on osatud. Tean meest, kes tänu inglise, vene ja soome keele oskusele (lisaks emakeelele) on töödejuhataja Soome ehitusettevõttes, mis täidab paljude Venemaa klientide tellimusi. Erialane haridus on loomulikult ka, aga keeleoskuseta oleks olnud see inimene tavaline ehitaja.

Fakt, mille peale paljud, eriti eesti noored ei mõtle, on see, et meie naabriks on Venemaa. Suur riik ja palju inimesi, kes reisivad ringi, eriti Euroopas. Lõunapoolsed riigid, Vahemere-äärsed maad palkavad meelsasti tööle inimesi, kellel vene keel suus. Samuti saksa keele või hispaania keele oskajaid. Vaid inglise keelele lootes jääb sealsetes riikides hätta. Inglise keel on rohkem nooremate inimeste pärusmaa, ent reisivad ka väga paljud pensionärid ja keskealised.

Vene keelt peab oskama meilgi siin, Eestis, tööle kandideerides. Klienditeenindaja, kliendihaldur, asjaajaja, juhiabi, sekretär, telefonimüüja, poemüüja – eelisolukorras on need, kes sina peal nii eesti kui ka vene keelega. Põlvkond, kes praegu on kolmekümnendates, sattus oma kooliajal olukorda, kus vahetus riigikord. Piltlikult öeldes visati vene keel nii mõneski peres ja koolis nurka, sest uued tuuled tõid huvi õppida rohkem inglise keelt. Paraku on elu näidanud, et need noored on hiljem hakanud omal käel vene keelt õppima, Et olla tööturul konkurentsivõimelised.

Keeleoskusest ja selle vajalikkusest kirjutame ka ajakirja järgnevates numbrites. Et inglise keel teeb võidukäiku ja vallutab maailma, pole kellelgi kahtlust. Ingliskeelsed sõnad ja väljendid tungivad igapäevakeelde, segunedes emakeelega. Kehvad tõlkelaenud ja otsetõlked risustavad nii mõnigi kord subtiitreid, ilukirjandust, igapäevasuhtlust. Isegi murdekeelt. Kindlasti on jäänud subtiitritest silma fraas pistis paksuks. Näiteks Võru murdekeeles on kuulda olnud seda nii: pistse paksuss.

See näide oli üks imeväike, olematu osa keelevariatsioonist. Selliseid on miljoneid, isegi miljardeid. See näitab, et keel on elus ja areneb. Ka murdekeel. See on positiivne pool.

Võimalusi keele õppimiseks on mitmeid: iseõppimisest ülikoolide kraadiõppeni. Vahepeale jäävad kursused, keelekeskkonnas olemine jne.

Üks võimalus on minna Tartu Ülikooli inglise keelt ja kirjandust õppima. Et seal õpitakse inglise keelt süvitsi, on siililegi selge. Vähem teatakse, millised on spetsialiseerumise võimalused. Ja veel vähem teatakse, et nii inglise keele kui ka muul erialal õppides on võimalus anglistika osakonnas läbida mõni maailmakeele moodul. Läbides 60 EAP-d ehk selles moodulis ettenähtud ained, saab lõpudiplomile märke kõrvaleriala kohta.

Kõrvaleriala saab valida näiteks maailma keelte ja kultuuride suunamoodulist. Seal saab õppida prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, norra, rootsi, taani keelt, samuti vene, läti, leedu keelt. Ka saab algteadmised jaapani, hiina, korea keelest. Kui tekkis huvi, siis varu aega ja uuri põhjalikult Tartu Ülikooli veebilehelt, leiad sealt keeleõppe võimalusi veelgi.

Kogu õppetöö inglise keele erialal on loomulikult inglise keeles. Teadmisi avardavad sellised õppeained nagu Ameerika inglise keele släng, Kanada ingliskeelne multikultuuriline kirjandus, Ameerika kunst, Uudised ja meedia Ühendriikides. Kõik need ained on põnevad, igaüks omamoodi. Näiteks Ameerika inglise keele släng. Mida rohkem uurida, seda põnevamaks läheb ja tekib ettekujutus, kui rikkalik üks keelekasutus tegelikult on: „Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased – vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang midagi ainult kurjategijatele omast, leedidele ja džentelmenidele, üldse korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu. Ühiskonna edasise arenguga sai ka sõna slang järjest laiema tähenduse. [...] Slängi peetakse omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt seotud gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, ühe ala sportlased, arstid jne. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, omad naljad, oma släng. Slängikõneleja pole rahul kirjakeele võimalustega, sest kasutades ainult kirjakeelt ei saa väljendada oma suhtumist. [...] Släng on looming, väljendab kõneleja vabadust, protestivaimu ja huumorimeelt.” (Loog: eki.ee)

Õppetöö vorm on kokku seatud nii, et oleks tasakaal akadeemiliste teadmiste ja praktiliste oskuste vahel:

„Inglise keele ja kirjanduse õppekavas on tasakaalus teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Kuna erialaainetes toimub õppetöö inglise keeles, siis arendatakse ka nt ingliskeelse kirjanduse loengutes inglise keelt ning tekstide kriitilise analüüsimise oskust. Praktilised oskused on esmane eesmärk erinevates inglise keele osaoskustele keskenduvates seminarides (tekstianalüüs, kirjutamine, tõlge), mis saadavad üliõpilast tema stuudiumi vältel.

Tudengid kirjutavad oma õpingute ajal erinevates formaatides ingliskeelseid töid ning ei omanda pelgalt anglo-ameerika akadeemilist stiili, vaid ka sellega seotud loogilist ja läbipaistvat mõtlemist. Tõlkeseminarides saadakse esmane tõlkekogemus, mida saab arendada magistriastmes. Praktiliste oskuste arendamine päädib bakalaureusetöö kirjutamisega, milles üliõpilased rakendavad lisaks erialastele teadmistele ka andmete kogumise, analüüsi, akadeemilise kirjutamise ja väitluse oskust.

Bakalaureuseastmes saavad tudengid lisaks kohustuslikele erialaainetele valida ka kõrvaleriala ning valikaineid, muutes niiviisi õppekava enda huvidele ja vajadustele vastavaks. Kujundades erialast õpiteed juba bakalaureuseõpingute ajal, valmistuvad tudengid ette magistriõpinguteks. Meie tudengid on tihti rõhutanud inglise keele ja kirjanduse õppejõudude tudengisõbralikkust, professionaalsust ja avatust ning õppetöö, sh tagasiside kõrget kvaliteeti. Mitmed meie eriala õppejõud on leidnud äramärkimist ülikooli parimate õppejõudude nimistus” (http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/inglise-keel-kirjandus)

See on tõesti nii, seda võib kogemuste põhjal kinnitada. Näiteks Eva Rein, kelle peamiseks uurimis- ja õpetamisvaldkonnaks on Kanada ingliskeelne kirjandus ja kesksemateks teemadeks identiteet, mälu ning fotograafia ja kirjanduse seosed, on üliõpilaste seas ära teeninud sügava austuse oma suhtumise ja asjatundlikkusega. Eva Reinu kursust ei ole mõtet minna läbima niisama, et ainepunktid kätte saada. Seal ei ole see lihtsalt võimalik. Aga kui hakkad algusest peale lugema materjale, mõtlema kaasa ja osalema seminaridel, saab sellest üks põnevamaid teekondi õppetöös.

Õppetöö korraldus, õppejõudude pühendumus ja tagasiside üliõpilastele on kindlasti üks märkimisväärsemaid. Samuti tudengisõbralikkus ja tolerantne suhtumine algse keeleoskuse suhtes, kui muu eriala üliõpilane kõrvalerialana inglisekeelseid aineid läbima asub. Seetõttu ei tasuks algul liigselt karta.

Ehk sai üks eriala, üks õppekava pisutki rohkem valgustatud kui lihtsalt lühikirjeldus ja nimi õppeaine taga.  

Ajakiri Oled Sa soovitab: mine õppima võõrkeeli, see avab uksi, millest sa võib-olla unistadagi ei ole osanud.