teisipäev, 6. september 2016

Noor programmeerija õpetab, kuidas alustada oma äpiga

Tekst: Rivo Veski (Delfi)
Foto: Allan Kändmaa erakogu
Allan Kändmaa on noor iseõppinud arendaja, kes on töötanud kümnendi Põhja Eesti regionaalhaiglas ning arendanud iOS-i versiooni Eesti koduapteegi äpist MediKeep. Viimasega on jõutud nii kaugele, et selle arendamist toetas kiirendiprogrammiga Saksa farmaatsiahiid Bayer.
Kõrgharidust Kändmaa omandanud pole ning see on ühtlasi näide, et ka omal käel on võimalik jõuda kaugele. Ja ega Eestis polegi palju võimalusi selleks, et äppide maailma sukelduda ning nende programmeerimist õppida.
Kui kellelgi peaks tekkima mõte valmistada oma äpp, siis kust peaks ta alustama?
Kõigepealt tuleks sõnastada reaalne probleem, mida äpp lahendama hakkab. Teiseks tuleks välja mõelda see, kes on need inimesed, kes seda äppi kasutama hakkavad – teisisõnu – kes on loodava rakenduse sihtgrupp.
Siis võiks asuda esimeste visandite kallale. Alustada võiks ekraanipiltide paberile joonistamisest. Läbi tuleks mõelda see, millist infot hakkab äpp igal ekraanivaatel kasutajale kuvama. Seejärel saab hakata programmi kirjutamisega tegelema.
Kui soovid kirjutada äppi iPhonele, iPadile või Apple Watchile, siis alustamiseks on vaja Mac’i arvutit ja tahtmist üks programmeerimiskeel selgeks õppida. Koodi kirjutamine käib tasuta programmis Xcode. Valida on kahe programmeerimiskeele vahel – Swift või Objective-C.
Kui varasemat kogemust pole, siis soovitan Swifti, mis on uuem ja paljude arvates ka lihtsam.
Lõpuks, kui äpp on kasutajate jaoks valmis, tuleb programm laadida üles Apple Store’i. Seejärel tuleb mõelda, mis summaga äppi müüa. Teine lahendus on pakkuda äppi tasuta ja müüa hiljem näiteks lisateenuseid. Ainsa kulutusena on vaja osta Apple’i arendaja litsents, mis maksab 99 dollarit (87,50 eurot) aastas.
Hiljem tuleb äppi pidevalt uuendada. See on pidev töö. Näiteks siis, kui ilmuvad uued operatsioonisüsteemi versioonid. Soovitavalt tuleks kaasajastada uute võimalustega, et kasutajad ei tüdineks.
Varuda tuleks nii aega kui kannatust, sest ükski hea asi ei valmi ühe päevaga. Selleks kulub kindlasti mõni kuu.
Kui palju saab omal käel õppida, kui palju on Eestis õppevõimalusi?
Õppida tuleb enamasti omal käel, sest ükski õppeasutus minu teada seda ei õpeta. Inglisekeelseid materjale on internetis palju. Apple pakub tasuta Swift õpikut ja palju koodinäiteid. Eelduseks on hea inglise keele oskus.
Tasuliselt on võimalik vaadata videoõpetusi aadressil http://www.raywenderlich.com 17 eurot kuu.
Millised on nn vabavara lahendused? Kui mõistlik on neid kasutada ise äpi tegemisel?
Palju on saada vabavaralisi komponente, mida saab enda äppi sees rakendada. Näiteks andmete hoidmiseks kasutada Realmi komponenti. Github’i arendajate keskkonnas on võimalik tutvuda teiste arendajate projektidega.
Ehk saaksid sa ülevaatlikult ka kirjeldada oma kogemuse põhjal.
Aastal 2011 sain proovida esimese põlvkonna iPadi. iPadi kasutamiskogemus avaldas mulle suurt muljet ja tekkis mõte kirjutada ise ka äpp.
Äpi ideeks oli liikuvale arstile tagada kiire ülevaade patsiendi uuringutest ja analüüsidest olenemata arsti asukohast. Tööandja ostis esimese Mac mini arvuti ja nii ma ise õppides ning katsetades äppi kirjutama hakkasingi.
Esimese äpi tegemiseks kulus mul viis kuud ja see kannab nime iPalat. Koostöös äpist huvitatud arstiga sai viia sisse vajalikud parandused ja kohandada seda kasutajale mugavamaks.
Teine äpp sai alguse ürituse Garage48 raames. 48 tunni jooksul moodustus meeskond, kus oli disainer, turundajad ja programmeerija. Idee sai esitletud üritusel, aga päris äpi esimene versioon jõudis kasutajateni viie kuu pärast. Sellest projektist sündinud idufirma nimeks saigi MediKeep.
Allani soovitused algajatele äpikirjutajatele:
Realm komponent - http://www.realm.io
Postitaja: kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)