Tekst:
TÜ õppejõud Raili Marling Fotod: Pixabay
Inglise
keelt räägivad sajad miljonid inimesed ning seda kasutatakse üle
maailma erinevaid kultuure ühendava suhtluskeelena. Eestiski õpib
täna inglise keelt pea iga koolilaps ning levinud on arvamus, et eks
kõik juba oskagi seda keelt. Aga kas ikka saame seda öelda?
Võib
saada hakkama turismireisil, vaadata filme ja suhelda
sotsiaalmeedias, aga kas ikka kõik oskavad kasutada inglise keelt
erinevates töistes kontekstides, alates formaalsest ärikirjast ja
lõpetades tootekampaania loomisega ingliskeelsele turule? Kas kõik
tunnevad anglo-ameerika kultuuri kirjutamise ja viisakusreegleid? On
üks asi inglise keeles kuidagimoodi hakkama saada ja hoopis midagi
muud tunda seda süvitsi, tajuda selle eri kihistusi, tunda
ingliskeelse maailma erinevaid kultuure ning osata keelt erinevates
kontekstides pädevalt kasutada. Seda kõike hõlmab tänane
võõrkeelte ja kultuuride alane haridus.
Õppetöö
Eestis
on juba pikka aega kuulutatud filoloogiliste erialade surma, kuid
pole arvestatud sellega, et erialad käivad
ajaga kaasas ning ammu on möödas
ajad, mil tudengid humanitaarias vaid vana-inglise verbide pööramist
õppisid. Inglise keele
ja kirjanduse bakalaureusekava Tartus seob täna edukalt
traditsioonilisuse kaasaegsusega. Lõpetanu tunneb Beowulfi (veidi ka
vana-inglise keeles), on õppinud nautima nii Chaucerit kui
Shakespeare`i, kuid tunneb lisaks tänapäevaseid
ingliskeelseid kultuure, sh kaasaegseid noorte subkultuure; ta oskab
sügavuti analüüsida keele (ka kõnekeele
ja slängi)
toimimist, oskab kultuure võrrelda ja tunneb kultuuridevahelise
suhtluse põhitõdesid. Kultuuri mõistame laias tähenduses, mis
haarab nii kõrgkultuuri kui igapäevaelu,
väljendugu see ruumi- ja ajatajus, väärtustes või ühiskondlikes
ja poliitilistes vaadetes. Meie õppejõudude põhilised uurimisalad
seovad nii kirjalikud kui suulised tekstid ühiskonnaga ning see
väljendub otseselt õppekavas. Eelkõige on seda näha meie Eestis
täiesti ainulaadsetes amerikanistika ja britannistika valikainetes.
Loomulikult
toimub peaaegu kogu õppetöö inglise keeles, eestikeelsed on vaid
üldained. Siit ka anglistide võimalus kohtuda loengutes ja
seminarides arvukate välisüliõpilastega, kes on oma
välisõpinguteks valinud Tartu ülikooli.
Teisalt pole me unustanud, et teise keele ja kultuuri omapära tuleb
kõige paremini välja võrdluses omaenese keele ja kultuuriga, nt
tõlkeseminarides. Äärmiselt hinnatud on akadeemilise kirjutamise
seminarid, mis, tudengeid tsiteerides, ei õpeta pelgalt
lugejasõbralikku anglo-ameerika akadeemilist stiili, vaid eelkõige
sellega seotud selget, loogilist ja läbipaistvat mõtlemisstiili.
Tartu
anglistikatudengid, kes õpivad kõrvaleriala mõnes muus osakonnas
või teaduskonnas, on tihti rõhutanud inglise keele ja kirjanduse
eriala tudengisõbralikkust ja õppetöö kõrget kvaliteeti. Pole
juhuslik, et aastast aastasse on humaniora
valdkonnast (mis
moodustab rohkem kui ühe neljandiku ülikoolist) tudengite
tagasiside alusel valitud kümne parema õppejõu hulgas olnud
püsivalt kaks kuni kolm õppejõudu anglistika osakonnast.
Õppejõudude
hulgas on tihti külalisi
välisülikoolidest ning ka meie eesti õppejõude võib
julgelt nimetada kosmopoliitseteks. Maailma keelte ja kultuuride
kolledž võimaldab oma peaeriala keelele lisaks õppida väga
erinevaid võõrkeeli.
Pärast
lõpetamist
Ime
siis, et meie vilistlased on saavutanud edu valdkondades, mida
esmapilgul keele ja kirjandusega ei seosta. Meie lõpetanute hulgas
on praegune sotsiaaldemokraatide liider Sven Mikser, kes on töötanud
ka kaitseministrina. Meie lõpetajate
hulgas on Euroopa Liidu kõrgeid ametnikke, ettevõtjaid
ja diplomaate, aga ka tõlkijaid,
tehnilisi kirjutajaid IT firmades, erinevate erialade teadlasi,
keeleõpetajad, jne, jne. Paljud meie lõpetajad jätkavad
magistrantuuris Tartus kas omal või
mõnel
muul erialal, kuid meie haridus annab ka hea ettevalmistuse
jätkuõpinguteks
välisülikoolides, sh maailma tippülikoolides.
Tartu
ülikooli anglistika osakonnas õpitaksegi mitte ainult inglise keelt
ja selle osaoskusi, vaid ingliskeelsete kultuuride erinevaid aspekte
nii minevikus kui tänapäeval, kirjandust ning keeleteadust, mis
kõik aitavad viia parema keele- ja kultuuritunnetuseni ning tõelise
kultuuridevahelise suhtluse pädevuseni. Kuid mis ehk kõige
olulisem, Tartus inglise keelt ja kirjandust õppinu, mis alal ta ka
ei tööle ei asuks, on omandanud avatuse maailmale ja selle
mitmekesisusele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar