kolmapäev, 28. september 2016

Eriala: INGLISE KEEL JA KIRJANDUS

 
Tekst: TÜ õppejõud Raili Marling     Fotod: Pixabay 

Inglise keelt räägivad sajad miljonid inimesed ning seda kasutatakse üle maailma erinevaid kultuure ühendava suhtluskeelena. Eestiski õpib täna inglise keelt pea iga koolilaps ning levinud on arvamus, et eks kõik juba oskagi seda keelt. Aga kas ikka saame seda öelda? Võib saada hakkama turismireisil, vaadata filme ja suhelda sotsiaalmeedias, aga kas ikka kõik oskavad kasutada inglise keelt erinevates töistes kontekstides, alates formaalsest ärikirjast ja lõpetades tootekampaania loomisega ingliskeelsele turule? Kas kõik tunnevad anglo-ameerika kultuuri kirjutamise ja viisakusreegleid? On üks asi inglise keeles kuidagimoodi hakkama saada ja hoopis midagi muud tunda seda süvitsi, tajuda selle eri kihistusi, tunda ingliskeelse maailma erinevaid kultuure ning osata keelt erinevates kontekstides pädevalt kasutada. Seda kõike hõlmab tänane võõrkeelte ja kultuuride alane haridus.
 
Õppetöö
Eestis on juba pikka aega kuulutatud filoloogiliste erialade surma, kuid pole arvestatud sellega, et erialad käivad ajaga kaasas ning ammu on möödas ajad, mil tudengid humanitaarias vaid vana-inglise verbide pööramist õppisid. Inglise keele ja kirjanduse bakalaureusekava Tartus seob täna edukalt traditsioonilisuse kaasaegsusega. Lõpetanu tunneb Beowulfi (veidi ka vana-inglise keeles), on õppinud nautima nii Chaucerit kui Shakespeare`i, kuid tunneb lisaks tänapäevaseid ingliskeelseid kultuure, sh kaasaegseid noorte subkultuure; ta oskab sügavuti analüüsida keele (ka kõnekeele ja slängi) toimimist, oskab kultuure võrrelda ja tunneb kultuuridevahelise suhtluse põhitõdesid. Kultuuri mõistame laias tähenduses, mis haarab nii kõrgkultuuri kui igapäevaelu, väljendugu see ruumi- ja ajatajus, väärtustes või ühiskondlikes ja poliitilistes vaadetes. Meie õppejõudude põhilised uurimisalad seovad nii kirjalikud kui suulised tekstid ühiskonnaga ning see väljendub otseselt õppekavas. Eelkõige on seda näha meie Eestis täiesti ainulaadsetes amerikanistika ja britannistika valikainetes.
Loomulikult toimub peaaegu kogu õppetöö inglise keeles, eestikeelsed on vaid üldained. Siit ka anglistide võimalus kohtuda loengutes ja seminarides arvukate välisüliõpilastega, kes on oma välisõpinguteks valinud Tartu ülikooli. Teisalt pole me unustanud, et teise keele ja kultuuri omapära tuleb kõige paremini välja võrdluses omaenese keele ja kultuuriga, nt tõlkeseminarides. Äärmiselt hinnatud on akadeemilise kirjutamise seminarid, mis, tudengeid tsiteerides, ei õpeta pelgalt lugejasõbralikku anglo-ameerika akadeemilist stiili, vaid eelkõige sellega seotud selget, loogilist ja läbipaistvat mõtlemisstiili.
Tartu anglistikatudengid, kes õpivad kõrvaleriala mõnes muus osakonnas või teaduskonnas, on tihti rõhutanud inglise keele ja kirjanduse eriala tudengisõbralikkust ja õppetöö kõrget kvaliteeti. Pole juhuslik, et aastast aastasse on humaniora valdkonnast (mis moodustab rohkem kui ühe neljandiku ülikoolist) tudengite tagasiside alusel valitud kümne parema õppejõu hulgas olnud püsivalt kaks kuni kolm õppejõudu anglistika osakonnast. Õppejõudude hulgas on tihti külalisi välisülikoolidest ning ka meie eesti õppejõude võib julgelt nimetada kosmopoliitseteks. Maailma keelte ja kultuuride kolledž võimaldab oma peaeriala keelele lisaks õppida väga erinevaid võõrkeeli.
 
Pärast lõpetamist
Ime siis, et meie vilistlased on saavutanud edu valdkondades, mida esmapilgul keele ja kirjandusega ei seosta. Meie lõpetanute hulgas on praegune sotsiaaldemokraatide liider Sven Mikser, kes on töötanud ka kaitseministrina. Meie lõpetajate hulgas on Euroopa Liidu kõrgeid ametnikke, ettevõtjaid ja diplomaate, aga ka tõlkijaid, tehnilisi kirjutajaid IT firmades, erinevate erialade teadlasi, keeleõpetajad, jne, jne. Paljud meie lõpetajad jätkavad magistrantuuris Tartus kas omal või mõnel muul erialal, kuid meie haridus annab ka hea ettevalmistuse jätkuõpinguteks välisülikoolides, sh maailma tippülikoolides.
Tartu ülikooli anglistika osakonnas õpitaksegi mitte ainult inglise keelt ja selle osaoskusi, vaid ingliskeelsete kultuuride erinevaid aspekte nii minevikus kui tänapäeval, kirjandust ning keeleteadust, mis kõik aitavad viia parema keele- ja kultuuritunnetuseni ning tõelise kultuuridevahelise suhtluse pädevuseni. Kuid mis ehk kõige olulisem, Tartus inglise keelt ja kirjandust õppinu, mis alal ta ka ei tööle ei asuks, on omandanud avatuse maailmale ja selle mitmekesisusele.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar